Värvikihi paksuse mõõtja GL-mini Suurenda

Värvikihi paksuse mõõtja GL-mini

2E30947

1 päev

Kompaktne värvikihi paksuse mõõtja GL-mini, mõõtmisulatus mikronites 0μm - 1350μm, Zn/Al/Fe

Värvikihi paksuse mõõtmine on heaks viisiks kontrollimaks, kas kasutatud auto on osalenud avariides.

Antud toote tarneaeg on 1 päev.

Tooteinfo

34,50 €

+ soovikorv

  • Värvikihi paksuse mõõtja GL-mini võimaldab mõõta värvikihi paksust terasel, galvaniseeritud terasel, raual ja alumiiniumil.
  • Zn/Al/Fe.
  • Mõõdetakse mikronites (µm) ehk tuhandik millimeetrites.
  • Mõõtmisulatus: 0 μm kuni 1350 μm.
  • Resolutsioon: 10 µm.
  • Taustavalgustusega suur LCD ekraan, suured nähtavad punased numbrid.
  • Automaatne väljalülitus (kui seda mitte kasutada 60 sekundi jooksul).
  • Toide: 2 x AAA patarei (on olemas komplektis).
  • Kaasas kalibreerimisplaat.
  • Eestikeelne kasutusjuhend.
  • Väga kompaktne.
  • Mõõdud: 8.5 x 3.4 x 2.4 cm
  • Seade on vaikimisi juba kalibreeritud.
  • CE sertifitseeritud.
  • Toodetud Euroopas.
  • Garantii: 2 aastat.

Antud toote tarneaeg on 1 päev.

 

 

Täiendav info

Euroopas toodetud auto originaalvärvikihi paksuseks on maksimaalselt kuni 150 μm. Jaapani ja Korea autodel on värvikiht natuke õhem. Värvikihi paksust saab mõõta meie värvikihi paksuse mõõtja abil.

Värvikihi paksust mõõdetakse mikromeetrites (üks miljondik meetrit – tähis μm). Kaasaegsete autode kere kaetakse tavaliselt paljude turva- ja lakikihtidega. Tehases kaetakse teras tavaliselt alguses tsingikihiga, seejärel kruntvärvi- ja lõpuks värvikihiga. Vastupidavuse suurendamiseks ja parema välimuse tagamiseks kaetakse värvikiht veel ka läbipaistva lakikihiga.

Tehases pealekantud värvikihi paksus ei ole kõigil autodel ühesugune. Aasias toodetud autodel nagu näiteks Hyundai, Honda ja Nissan, on värvikiht õhem, paksusega 80–100 μm. Euroopa autodel on paksem värvikiht ja värvikihi paksuse mõõtja näitab ligikaudu 120–150 μm ja isegi kuni 170 μm. Eranditeks on Euroopas pärast 2007. aastat toodetud autod, mis on kaetud vesilakkidega ja sel juhul võib värvikiht olla mõnevõrra õhem.

Arvatakse, et metalliklakkide puhul on lakikihi paksus alati suurem. Akrüülvärvide korral, näiteks standardse valge või punase värvi korral, on – värvitut kihti arvesse võtmata – tehases pealekantud värvikihi paksuseks ligikaudu 80 –100 μm. Siseelementidel on värvikiht tavaliselt ligi 40 mikroni võrra õhem. Autodel, mis ei ole saanud kannatada liiklusõnnetustes, võib värvikihi paksus erinevatel detailidel erineda, kuid erinevus ei saa olla liiga suur. Loetakse, et erinevus erinevate elementide värvikihi paksuse vahel ei tohiks olla suurem kui 30-40 protsenti värvikihi paksusest. Juhul kui värvikihi paksuste vahelised erinevused erinevatel detailidel on 100 protsenti ja rohkem, on peaaegu kindel, et auto vastavat detaili on värvitud korduvalt. Juhul kui paksus ületab 350-400 mikronit, on täiesti võimalik, et autokere pinda on konkreetses kohas pahteldatud. Tuleb ka meeles pidada, et autotootjad jätavad endale õiguse auto ka tehases korduvalt üle värvida, näiteks juhul kui kvaliteedikontrolli käigus avastatakse mõni defekt.


Värvikihi paksuse mõõtmine – samm-sammult

Kõigepealt tuleb autokere puhastada.

Värvikihi paksust tuleb mõõta puhtal autol, sest paks mustusekord võib anda valesid tulemusi. Kõige parem on alustada värvikihi paksuse mõõtmist auto katusest, sest see on auto osa, mis on tavaliselt kõige vähem kahjustatud. Katuselt saadud mõõtmistulemused on tavaliselt kõige paremaks lähtepunktiks edasiste mõõtmiste teostamisel. Katusel tuleb värvikihi paksust mõõta mitmes kohas, nii katuse keskosas kui ka servades. Mõõtmistulemused on väga olulised, sest katus saab tavaliselt kannatada vaid tõsiste avariide korral.

Mõõtmist tuleb teostada autokere kõigis osades. Kui ukse ühel küljel on mõõtmistulemused positiivsed, tuleb mõõta ka ukse teisel küljel, sest värvimistöö käigus võis meister seal vähendada erinevust vahetult kõrval asuvate, autokere värvitud osadega. Ja seda juhtub küllalt sagedasti, sest näiteks juhul kui viga on saanud tagauks, värvitakse see üle täielikult, kuid tagatiiba värvitakse vaid osaliselt.

Värvikihi paksust tasub mõõta ka uksetaladel ja lävedel, mida avariijärgselt on palju raskem vahetada kui näiteks uksi või mootorikapotti. Mõõta tuleb nii sise- kui ka väliskülgedel. Katuse ja talade kahjustused tunnistavad, et auto on avariis tõsiselt kannatada saanud. Ukselävesid remonditakse tihti aga ka rooste tõttu ning seega võib ka see asjaolu anda potentsiaalsele ostjale ainet järelemõtlemiseks.

22 eelistatumat toodet

Allahindlus

Viimati vaadatud